Saaremaal 16. sajandi lõpul ja 17. sajandi alguses kuulus võim Taanile.

Taani kuningas oli siis Christian IV (1577 – 1648). See on kuningas, kes on kõige kauem järjest valitsenud ühte Eesti ala – nimelt kestis tema võim Saaremaal kokku 57 aastat!

Saaremaa asekuberneriks määras ta Claus Maltsen Sehestedi (1558 – 1612). Sehested oli abielus Taani kõrgaadlist pärineva Anne Lykkega. Neil oli 11 last, kõige kuulsamaks sai 1609 Saaremaal sündinud poeg Hannibal, hilisem asekuberner Norras, Taani rahandusminister ja diplomaat, kelle portree leidub 1946/47 aastast pärineval Norra postmargil.

Aga Mustjala kiriku kujunemisel on kõige tähtsam osa just Hannibal Sehestedi emal Annel, ladinapäraselt Annal. Sõites koos oma asekubernerist mehega mööda Saaremaad, pani Anne tähele, et mitmetes kaugemates kohtades on usuelu nõrk, sest puudub pühakoda. Samal ajal oli Mustjalas alustanud riigimõis, millele ehitati  parasjagu uut hoonet. Olgu öeldud, et Mustjala mõis on läbi aegade olnud riigimõis.

Igatahes valmis Anne Sehestedi initsiatiivil  1605 Mustjalas kabel, mis pühitseti tema auks Anna kabeliks  ning hiljem sai ka Mustjala kogudus tema järgi  Anna nime. Kabel asus ilmselt enamvähem samas kohas, kus kirik praegu. Küllap andis ka selle kabeli olemasolu Mustjalale võimaluse eralduda Kihelkonnast ja moodustada 1646 oma, Mustjala kihelkond, kuhu elanikke tuli pidevalt juurde – suur laste sündivus ja väiksem suremus kui varem, endiste põllumeeste kaluriteks kujunemine ja asumine ranna-aladele jne. Tarvitseb ainult vaadata kiriku meetrikaraamatuid, et näha, kui palju rahvast elas Mustjala kihelkonnas 19. sajandi alguses, kui Põhjasõda, katkud  ja suuremad näljahädad olid jäänud minevikku. Ka sai siitkandi rahvas, ehk küll üldiselt vaene, nälja-aastatel enamvähem hakkama – püüti ju kala ja kartul kasvas hästi, kui vili ka ikaldas. Tasapisi kasvas ka jõukus ja mis siis imestada, kui hakati mõtlema uue, suurema ja uhkema kiriku peale.

Mustjala kabeli kohta on säilinud vähe andmeid. Teame, et Taani oli kabeli ehitamise ajal protestantlik riik, niisiis oli ka Anna kabel luterlik ja juba seetõttu ilmselt arhitektuurilt lihtne ja tagasihoidliku sisustusega. Minul pole kahjuks andmeid, kas kabelist on säilinud jooniseid, kas see oli puust nagu paarkümmend aastat hiljem (1627) ehitatud Sutlepa kabel, mida saab näha Vabaõhumuuseumis või paekivist nagu samast ajast pärinev Maarja kabel Viru-Nigulas, millest on järel vaid varemed, või Vilivalla kabel Harjumaal, mis mõne aja eest maha põletati. (On nüüd taastatud).

Küllap kasutati praeguse Mustjala kiriku ehitamisel vanast Anna  kabelist jäänud materjali.

Praeguse kiriku ehitise kohta on muidugi andmeid palju rohkem. Kirik pühitseti sisse 1863. aasta 8. novembril. Niisiis tänavu sügisel on Mustjala kirikul 160. aastapäev. Ühelöövilise kiriku arhitektuuris on kasutatud nii gooti kui ka romaani motiive. Kiriku kohta on ka kirjutatud, et see on historitsistlik-ekletilise stiili näide, arhitekt saksa päritolu vene arhitekt ja kunstiajaloolane David Ivanovitš Grimm. David Grimm oli Peterburis tegutsev arhitekt, kes on projekteerinud mitmeid kirikuid, muuhulgas Nizzas ja Nissis, Jeruusalemmas, Genfis. Samas ei märgita tema lühieluloos ei Mustjala ega Nissi kiriku projekteerimist, pühakojad Genfis, Nizzas, Gruusias jne on aga õigeusu kirikud.

Mis Mustjala kirikusse puutub, siis selle  torni kavandas Grimm kõrgemaks kui see praegu on, raha puudusel tuli torni lühendada.  Ka pole kirik võlvitud nagu projekt ette nägi. Nissi kirikul, mis on valminud sama projekti järgi, oli ilmselt suurem ja jõukam kogudus, mistõttu projekti ei muudetud. Nii et kes tahab näha, milline Mustjala kirik oleks parematel asjaoludel  võinud olla, peab sõitma Nissi kirikut  vaatama.

Mustjala kiriku altar ja kantsel on pseudogooti stiilis. Kiriku praegune altarimaal pärineb aastast 1938  ja selle autor on Rudolf Sepp (1902 – 1980). Nimelt korraldati kirikule altarimaali saamiseks võistlus, millest võtsid osa kunstnikud Rudolf Sepp, Rudolf Kriisa ja Kristjan Teder, tellimuse  sai Rudolf Sepp,  rohkem tuntud portreede ja lillede maalijana. On teada, et  Rudolf Sepale poseeris Kristusena Rudolf Kriisa (1906 – 1944), kes oli ka ise kunstnik,  kuigi teda, kui üht kuulsate oreliehitajate Kriisade suguvõsast pärit meest teatakse rohkem orelimeistrina.

Rudolfi vend Aksel Kriisa (1904 – 1949) oli  aastatel 1934 – 1941 Mustjala Anna koguduse õpetaja, vennal Mustjalas külas olles kohtas Rudolf  oma tulevast abikaasat Paatsalt pärit Hermine Aderit. Ta maalis Paatsal oma abikaasa sugulasi ning  merd ja rannamaastikke Luhtse  rannas Küdemal. Kahjuks jäi ta sõjakeerises Saaremaal 1944 teadmata kadunuks.

Kurb oli ka Aksel Kriisa saatus. Ta arreteeriti 1941. aastal ja suri Sevurallagis 1949. Oma lapsepõlvest mäletan, et õpetaja Kriisa saatusest räägiti suure kaastunde ja kurbusega. Õpetaja Aksel Kriisale on Mustjala kirkusse paigutatud mälestustahvel.