{"id":2016,"date":"2025-01-15T12:56:59","date_gmt":"2025-01-15T12:56:59","guid":{"rendered":"https:\/\/mustjalakogudus.ee\/?page_id=2016"},"modified":"2025-01-15T12:56:59","modified_gmt":"2025-01-15T12:56:59","slug":"koguduse-lugu-mustjala-opetaja-kristjan-luhamets","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/mustjalakogudus.ee\/?page_id=2016","title":{"rendered":"“Koguduse lugu: Mustjala”. \u00d5petaja Kristjan Luhamets"},"content":{"rendered":"

“Koguduse lugu: Mustjala” <\/span>Pereraadio lehel j\u00e4relkuulatav koos teiste Saaremaa koguduste lugudega.<\/a><\/h3>\n
\u00d5p. Kristjan Luhamets tutvustas Pereraadio saatesarja \u201cKoguduse lugu\u201d seekordses osas Mustjala koguduse lugu.<\/strong><\/h5>\n

Mustjala Anna kirik sai oma nime Taani asehalduri Claus Maltesen Sehestedi abikaasa Anne j\u00e4rgi. Claus Sehestedt rajas 17. sajandi algul Mustjala riigim\u00f5isa ning selle l\u00e4hedale ehitati 1605. aastal Anna kabel. \u00dcle neljak\u00fcmne aasta oli see Kihelkonna koguduse abikirikuks. Kui 1646. a. moodustati iseseisev Mustjala kihelkond, hakkas kabel t\u00e4itma kiriku \u00fclesannet. Kuigi uus kogudus oli Kihelkonna kihelkonnast iseseisev, s\u00e4ilis Mustjala rahval komme minna iga aasta taevaminemisp\u00fchal Kihelkonna kirikusse.<\/strong><\/span><\/p>\n

1645. a. m\u00e4rgiti Mustjala kohta, et see on \u201esuur k\u00f5nnumaa\u201d, kus talupojad on vaesemad kui mujal, sest p\u00f5ld on kivine ja liivane. Rahvas elatus kalap\u00fc\u00fcgist, puun\u00f5ude ja peergkorvide valmistamisest. P\u00f5letati lupja ja aeti t\u00f5rva. Mustjala nimigi olevat tulnud t\u00f5rvaajajate mustadest jalgadest. Teise, veel ebat\u00f5en\u00e4olisema seletuse kohaselt sai Mustjala nimi alguse naiste musta v\u00e4rvi sukkadest nagu Valjala nimi olla t\u00e4hendanud valgete sukkade kandjaid.<\/strong><\/span><\/p>\n

Mustjala koguduse esimene \u00f5petaja Christian Tredenap oli Saaremaalt p\u00e4rit. P\u00e4rast seda, kui teda mandril oli mitmel pool ametist tagandatud, tuli ta tagasi kodusaarele ja teenis edaspidi Mustjala rahvast. J\u00e4rgmine kiriku\u00f5petaja Heinrich B\u00f6ckelmann kasvas \u00fcles Valjala pastoraadis. Ta abiellus \u00f5petaja Tredenapi lesega ning j\u00e4i samuti elu l\u00f5puni Mustjalga. Kolmas kiriku\u00f5petaja Johann Elias Pastelberg \u00f5ppis Tartu \u00fclikoolis ja oli tuntud orientalist. Mustjala oli tema tema esimene t\u00f6\u00f6paik, kuid paraku ka viimane, sest P\u00f5hjas\u00f5ja-aegne katk viis ta 1710. aastal hauda.<\/strong><\/span><\/p>\n

Kolmek\u00fcmne kaheks aastaks j\u00e4i Mustjala j\u00e4lle Kihelkonna kiriku\u00f5petaja teenida. 1740. aasta paiku levis Saaremaal vennastekoguduse \u00e4rkamine. Erinevalt \u00fclej\u00e4\u00e4nud Eestist olid Saaremaal selle liikumise algusaegadel kandvaks j\u00f5uks usklikud m\u00f5isaomanikud. Herrnhutlikule \u00e4rkamisele vaatasid hea pilguga nii K\u00fcdema m\u00f5isnik Peter Heinrich von G\u00fcldenstubbe kui Mustjala omanik Anton Johann von Vietinghof. Kihelkonna koguduse \u00f5petaja David Johann Rahr oli ettevaatlikum. Teda kaasati koguni uurimiskomisjoni, mis pidi vendade tegevusele kriitilise hinnangu andma. Muuhulgas kuulas komisjon 1743. aastal \u00fcle noore pastori Johann Georg Raderechti. Niisuguse p\u00f5hjaliku uurimise taustal tuleb mainda, et samal aastal abiellus Raderecht \u00f5petaja Rahri t\u00fctrega ning samal aastal sai Raderechtist esimene P\u00f5hjas\u00f5ja-j\u00e4rgne Mustjala koguduse \u00f5petaja.<\/strong><\/span><\/p>\n

Tasapisi kogudus kasvas. Mustjala vana kabelihoone oli kirikuna juba ammu v\u00e4ikseks j\u00e4\u00e4nud. Vahendeid selle \u00fcmberehituseks ei leitud enne kui 1794. aastal, mil kabel l\u00f5puks suuremaks ehitati. 1816. a. sai valmis ka uus altar ja v\u00f5imalik, et ka maal, mis praegu on t\u00f5stetud kiriku l\u00f5unaseinale. Maalil on kujutatud Jeesust ristil ja risti all Jeesuse ema Maarja, j\u00fcnger Johannes, Maarja Magdaleena, Arimaatia Joosep ja Jakoobuse ema Maarja. Samamoodi on viis inimest risti all ka Saarde kiriku altarimaalil.<\/strong><\/span><\/p>\n

19. sajandi esimesel veerandil algas taas vaimulik \u00e4rkamine. \u00dcle 15% Mustjala kihelkonna elanikest kuulusid vennastekogudusse. Palvemajad tegutsesid Hargustes ja Paatsa k\u00fcla Lauri talus. 1835. a. kutsuti Mustjala koguduse \u00f5petajaks Rakvere k\u00f6stri poeg Carl Masing. Tema naise \u00f5emees oli Conrad Eduard Hesse, kellest aasta varem oli saanud Kuressaare koguduse \u00f5petaja. \u00d5petaja Masing oli agar haridustegelane ning ta paistis silma vaimuliku kirjamehena. Muuhulgas t\u00f5lkis Masing piiblilood, millest ilmus k\u00fcmneid tr\u00fckke ja mis omandas lausa koolilugemiku staatuse.<\/strong><\/span><\/p>\n

Usuvahetusliikumise ajal v\u00f5ttis Masing s\u00f5na luterluse kaitseks. 1846. a. kirjutas ta p\u00f6\u00f6rdumise \u201ePea kinni, mis sul on, et \u00fckski ei sa sinno kroni v\u00f5tta\u201c. Seda levitati lendlehtedena 30 000 eksemplaris nii Saaremaal kui L\u00f5una-Eestis. Sellegi poolest l\u00e4ks ligi 28% Mustjala kihelkonna elanikest vene \u00f5igeusku. Rohkem oli usuvahetajaid vaese rannarahva hulgas. \u00d5petaja Masing oli hinnatud jutlustaja ning ta kutsuti 1860. aastal Peterburi Mihkli koguduse \u00f5petajaks. Seal k\u00e4is teda kuulamas Otto von Bismarck, kes oli Saksa saadik Venemaal ja hiljem Saksamaa esimene riigikantsler.<\/strong><\/span><\/p>\n

\u00d5petaja Masingu t\u00f6\u00f6d Mustjalas j\u00e4tkas Wilhelm Bergwitz, kellele juba kahe aasta p\u00e4rast usaldati P\u00e4rnu Eliisabeti koguduse teenimine. Tema Mustjala-aastatel oli aga t\u00e4naseni n\u00e4htav tagaj\u00e4rg. Nimelt oli \u00f5petaja Masingu ajal kirik j\u00e4lle rahvale v\u00e4ikseks j\u00e4\u00e4nud, Bergwitzi ajal asuti seda viga parandama.<\/strong><\/span><\/p>\n

Hamburgi pastor Heinrich Matthias Sengelmann juhtis Saaremaad k\u00fclastades t\u00e4helepanu sellele, et Mustjala kiriku remonti ei tohi enam edasi l\u00fckata. Ta andis kohaliku kiriku\u00f5petaja k\u00e4tte taalri sooviga, et tema eeskujul oleks palju j\u00e4rgijaid. Oligi. Kindrlkuberner v\u00fcrst Suvorov andis 1000 rubla ja Peterburi professor David Grimm valmistas gooti stiilis projekti, mida k\u00fcll rahapuuduse t\u00f5ttu ei \u00f5nnestunud t\u00e4ies mahus ellu viia. Kokku hoiti nii torni k\u00f5rguse kui gooti stiilis v\u00f5lvide pealt. Sama projekti j\u00e4rgi ehitati k\u00fcmme aastat hiljem Nissi kirik, mille juures arhitekti m\u00f5te selgemini esile tuleb. Uue kiriku p\u00fchitses 8. novembril 1863. a. Saaremaa superintendent Alexander von Schmidt. Teda assisteerisid Kuressaare \u00f5petaja Hesse ja P\u00fcha \u00f5petaja Gahlnb\u00e4ck. Nii Mustjala kui ka j\u00e4rgmisel aastal p\u00fchitsetud J\u00e4maja ja Ansek\u00fcla kirikute ehitused said teoks piiskop Ullmanni asutatud Venemaa luterlike koguduste abikassa toel.<\/strong><\/span><\/p>\n

J\u00e4rgnenud kevadel alustas Mustjala uues kirikus oma vaimulikuteed Kuressaare pastori poeg Theodor Hesse. Nagu kaks eelmist hingekarjast, nii kutsuti ka tema Mustjalast \u00e4ra m\u00f5nd suuremat kogudust teenima. Hesse l\u00e4ks Sangastesse, tema mantlip\u00e4rija August Westr\u00e9n-Doll Viljandi Pauluse kogudusse.<\/strong><\/span><\/p>\n

K\u00fcdema k\u00fcla Tulesalo talus s\u00fcndis 1868. a. ettev\u00f5tja Julius August Miller. Aastal 1895 rajas ta Moskvasse suure jalgrattatehase. 1901. a. sai temast Venemaa esimese autot\u00f6\u00f6stuse looja ning hiljem Venemaa mootorrattat\u00f6\u00f6stuse ning Venemaa lennukit\u00f6\u00f6stuse k\u00e4ivitaja. Hiljem on Mustjalas s\u00fcndinud ka keeleteadlane Paul Saagpakk, poliitik Jaan \u00d5unapuu ja koorijuht Tiit K\u00f6ster. Siit on p\u00e4rit lauljate T\u00f5nis M\u00e4gi, Ain Angeri ja kirjanik Maimu Bergi esivanemad.<\/strong><\/span><\/p>\n

Praeguse oreli ehitas Mustjala kirikusse Gustav Terkmann 1903. aastal. Eesti Vabariigi ajal teenis kogudust orelimeister Tannil Kriisa poeg Aksel Kriisa. 1938. a. maalis \u00f5petaja Kriisa t\u00e4dipoeg Rudolf Sepp Mustjala kirikule uue altarimaali. Maali tellimiseks korraldati konkurss, millest v\u00f5tsid osa ka Kristjan Teder ja kiriku\u00f5petaja vend Rudolf Kriisa. Viimast kasutas Rudolf Sepp Kristuse maalimisel modellina. Ekspressiivses laadis maalil on Kristus ristil ja risti all Jeesuse ema Maarja ning Maarja Magdaleena. 1939. aastal laulatas \u00f5petaja Kriisa Mustjala kiriku altari ees Eha ja Uku Masingu.<\/strong><\/span><\/p>\n

Kommunistid arreteerisid \u00f5petaja Kriisa 1941. aastal ning ta suri vangilaagris. \u00d5petaja Ernst Puusepp \u00fcritas 1944. aastal p\u00f5geneda, aga uppus koos laevaga. Edaspidi on Mustjala kogudust teeninud teiste koguduste \u00f5petajad. Ainus erand oli kohalik organist-koorijuht Friedrich Jalak, kes kiriku\u00f5petaja puudumisel jutlust pidas ja 1976. aastal ordineeriti Mustjala koguduse \u00f5petajaks. Jumalateenistuse ajal k\u00f5ndis ta oreli ja altari ning kantsli vahet t\u00e4ites lisaks vaimuliku rollile edasi ka organisti \u00fclesandeid.<\/strong><\/span><\/p>\n

Silmapaistav organisaator ja Saaremaa kirikute remontija oli \u00f5petaja Rikhold Klaas. Palvelaulu ajal k\u00e4is ta pingiridade vahel meeste k\u00e4est Moskvit\u0161i varuosi v\u00f5i m\u00f5nda muud vajalikku asja k\u00fcsimas. Kord leerip\u00e4eval armulauda jagades k\u00fcsis ta enne leiva ulatamist \u00fchelt leerilapselt: \u201eKas su isa sai rehavarre valmis?\u201c<\/strong><\/span><\/p>\n

Praegu peab Mustjala kogudus oma jumalateenistused soojal ajal kirikus, k\u00fclmal ajal pastoraadis v\u00f5i p\u00e4evakeskus-pansionaadis. P\u00fchap\u00e4evakooli tunnid toimuvad koolimajas. Kiriku katuse vahetus osutus keeruliseks \u00fclesandeks, sest kord ei olnud raha, kord polnud ehitusmeestel aega, siis tuli koroonakriis vahele ja p\u00e4rast olid hinnad t\u00f5usnud. J\u00e4rjekindlus viis sihile ja 2023. aastal sai uus katus kirikule peale.<\/strong><\/span><\/p>\n

\u201cKoguduse lugu\u201d on \u00f5p Kristjan Luhametsa autorisaade, mis on <\/strong><\/span>j\u00e4relkuulatav ka aadressil www.pereraadio.ee.<\/a><\/strong><\/span><\/p>\n

\"Koguduse<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

“Koguduse lugu: Mustjala” Pereraadio lehel j\u00e4relkuulatav koos teiste Saaremaa koguduste lugudega. \u00d5p. Kristjan Luhamets tutvustas Pereraadio saatesarja \u201cKoguduse lugu\u201d seekordses osas Mustjala koguduse lugu. Mustjala Anna kirik sai oma nime Taani asehalduri Claus Maltesen Sehestedi abikaasa Anne j\u00e4rgi. Claus Sehestedt rajas 17. sajandi algul Mustjala riigim\u00f5isa ning selle l\u00e4hedale ehitati 1605. aastal Anna kabel. \u00dcle…<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"parent":1877,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_kad_post_transparent":"default","_kad_post_title":"default","_kad_post_layout":"default","_kad_post_sidebar_id":"","_kad_post_content_style":"default","_kad_post_vertical_padding":"default","_kad_post_feature":"","_kad_post_feature_position":"","_kad_post_header":false,"_kad_post_footer":false,"footnotes":""},"class_list":["post-2016","page","type-page","status-publish","hentry"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/mustjalakogudus.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/pages\/2016","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/mustjalakogudus.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/mustjalakogudus.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/mustjalakogudus.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/mustjalakogudus.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=2016"}],"version-history":[{"count":7,"href":"https:\/\/mustjalakogudus.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/pages\/2016\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":2023,"href":"https:\/\/mustjalakogudus.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/pages\/2016\/revisions\/2023"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/mustjalakogudus.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/pages\/1877"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/mustjalakogudus.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=2016"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}