{"id":1772,"date":"2023-09-09T10:30:11","date_gmt":"2023-09-09T10:30:11","guid":{"rendered":"https:\/\/mustjalakogudus.ee\/?page_id=1772"},"modified":"2023-09-09T10:33:08","modified_gmt":"2023-09-09T10:33:08","slug":"kaugemast-meie-koguduse-ajaloost-kirjutab-maimu-berg","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/mustjalakogudus.ee\/?page_id=1772","title":{"rendered":"Kaugemast meie koguduse ajaloost – kirjutab Maimu Berg"},"content":{"rendered":"\t\t
\n\t\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t
\n\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t

Koguduse vanemast ajaloost kirjutab Maimu Berg<\/h2>\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t<\/section>\n\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t
\n\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t

Saaremaal 16. sajandi l\u00f5pul ja 17. sajandi alguses kuulus v\u00f5im Taanile.<\/strong><\/span><\/p>

Taani kuningas oli siis Christian IV (1577 \u2013 1648).<\/span><\/strong> See on kuningas, kes on k\u00f5ige kauem j\u00e4rjest valitsenud \u00fchte Eesti ala \u2013 nimelt kestis tema v\u00f5im Saaremaal kokku 57 aastat!<\/p>

Saaremaa asekuberneriks m\u00e4\u00e4ras ta Claus Maltsen Sehestedi<\/span> <\/span>(1558 \u2013 1612).<\/span><\/strong> Sehested oli abielus Taani k\u00f5rgaadlist p\u00e4rineva Anne Lykkega. Neil oli 11 last, k\u00f5ige kuulsamaks sai 1609 Saaremaal s\u00fcndinud poeg Hannibal, hilisem asekuberner Norras, Taani rahandusminister ja diplomaat, kelle portree leidub 1946\/47 aastast p\u00e4rineval Norra postmargil.<\/p>

Aga Mustjala kiriku kujunemisel on k\u00f5ige t\u00e4htsam osa just Hannibal Sehestedi emal Annel, ladinap\u00e4raselt Annal.<\/strong> <\/span>S\u00f5ites koos oma asekubernerist mehega m\u00f6\u00f6da Saaremaad, pani Anne t\u00e4hele, et mitmetes kaugemates kohtades on usuelu n\u00f5rk, sest puudub p\u00fchakoda. Samal ajal oli Mustjalas alustanud riigim\u00f5is, millele ehitati\u00a0 parasjagu uut hoonet. Olgu \u00f6eldud, et Mustjala m\u00f5is on l\u00e4bi aegade olnud riigim\u00f5is.<\/p>

Igatahes valmis Anne Sehestedi initsiatiivil\u00a0 1605 Mustjalas kabel, mis p\u00fchitseti tema auks Anna kabeliks\u00a0 ning hiljem sai ka Mustjala kogudus tema j\u00e4rgi\u00a0 Anna nime<\/span><\/strong>. Kabel asus ilmselt enamv\u00e4hem samas kohas, kus kirik praegu. K\u00fcllap andis ka selle kabeli olemasolu Mustjalale v\u00f5imaluse eralduda Kihelkonnast ja moodustada 1646 oma, Mustjala kihelkond, kuhu elanikke tuli pidevalt juurde \u2013 suur laste s\u00fcndivus ja v\u00e4iksem suremus kui varem, endiste p\u00f5llumeeste kaluriteks kujunemine ja asumine ranna-aladele jne. Tarvitseb ainult vaadata kiriku meetrikaraamatuid, et n\u00e4ha, kui palju rahvast elas Mustjala kihelkonnas 19. sajandi alguses, kui P\u00f5hjas\u00f5da, katkud\u00a0 ja suuremad n\u00e4ljah\u00e4dad olid j\u00e4\u00e4nud minevikku. Ka sai siitkandi rahvas, ehk k\u00fcll \u00fcldiselt vaene, n\u00e4lja-aastatel enamv\u00e4hem hakkama \u2013 p\u00fc\u00fcti ju kala ja kartul kasvas h\u00e4sti, kui vili ka ikaldas. Tasapisi kasvas ka j\u00f5ukus ja mis siis imestada, kui hakati m\u00f5tlema uue, suurema ja uhkema kiriku peale.<\/p>

Mustjala kabeli kohta on s\u00e4ilinud v\u00e4he andmeid.<\/span> <\/strong>Teame, et Taani oli kabeli ehitamise ajal protestantlik riik, niisiis oli ka Anna kabel luterlik ja juba seet\u00f5ttu ilmselt arhitektuurilt lihtne ja tagasihoidliku sisustusega. Minul pole kahjuks andmeid, kas kabelist on s\u00e4ilinud jooniseid, kas see oli puust nagu paark\u00fcmmend aastat hiljem (1627) ehitatud Sutlepa kabel, mida saab n\u00e4ha Vaba\u00f5humuuseumis v\u00f5i paekivist nagu samast ajast p\u00e4rinev Maarja kabel Viru-Nigulas, millest on j\u00e4rel vaid varemed, v\u00f5i Vilivalla kabel Harjumaal, mis m\u00f5ne aja eest maha p\u00f5letati. (On n\u00fc\u00fcd taastatud).<\/p>

K\u00fcllap kasutati praeguse Mustjala kiriku ehitamisel vanast Anna\u00a0 kabelist j\u00e4\u00e4nud materjali.<\/span><\/strong><\/p>

Praeguse kiriku ehitise kohta on muidugi andmeid palju rohkem. Kirik p\u00fchitseti sisse 1863. aasta 8. novembril. Niisiis t\u00e4navu s\u00fcgisel on Mustjala kirikul 160. aastap\u00e4ev. <\/span><\/strong>\u00dchel\u00f6\u00f6vilise kiriku arhitektuuris on kasutatud nii gooti kui ka romaani motiive. Kiriku kohta on ka kirjutatud, et see on historitsistlik-ekletilise stiili n\u00e4ide, <\/span>arhitekt saksa p\u00e4ritolu vene arhitekt ja kunstiajaloolane David Ivanovit\u0161 Grimm.<\/span><\/strong> David Grimm oli Peterburis tegutsev arhitekt, kes on projekteerinud mitmeid kirikuid, muuhulgas Nizzas ja Nissis, Jeruusalemmas, Genfis. Samas ei m\u00e4rgita tema l\u00fchieluloos ei Mustjala ega Nissi kiriku projekteerimist, p\u00fchakojad Genfis, Nizzas, Gruusias jne on aga \u00f5igeusu kirikud. <\/span><\/p>

Mis Mustjala kirikusse puutub, siis selle\u00a0 torni kavandas Grimm k\u00f5rgemaks kui see praegu on, raha puudusel tuli torni l\u00fchendada.\u00a0 Ka pole kirik v\u00f5lvitud nagu projekt ette n\u00e4gi. Nissi kirikul, mis on valminud sama projekti j\u00e4rgi, oli ilmselt suurem ja j\u00f5ukam kogudus, mist\u00f5ttu projekti ei muudetud. Nii et kes tahab n\u00e4ha, milline Mustjala kirik oleks parematel asjaoludel\u00a0 v\u00f5inud olla, peab s\u00f5itma Nissi kirikut\u00a0 vaatama.<\/span><\/strong><\/span><\/p>

Mustjala kiriku altar ja kantsel on pseudogooti stiilis<\/span><\/strong>. Kiriku praegune <\/span>altarimaal p\u00e4rineb aastast 1938\u00a0 ja selle autor on Rudolf Sepp (1902 \u2013 1980)<\/span><\/strong>. Nimelt korraldati kirikule altarimaali saamiseks v\u00f5istlus, millest v\u00f5tsid osa kunstnikud Rudolf Sepp, Rudolf Kriisa ja Kristjan Teder, tellimuse\u00a0 sai Rudolf Sepp,\u00a0 rohkem tuntud portreede ja lillede maalijana. On teada, et\u00a0 Rudolf Sepale poseeris Kristusena Rudolf Kriisa<\/span><\/strong> (1906 \u2013 1944), kes oli ka ise kunstnik,\u00a0 kuigi teda, kui \u00fcht kuulsate oreliehitajate Kriisade suguv\u00f5sast p\u00e4rit meest teatakse rohkem orelimeistrina. <\/span><\/p>

Rudolfi vend Aksel Kriisa (1904 \u2013 1949) oli\u00a0 aastatel 1934 \u2013 1941 Mustjala Anna koguduse \u00f5petaja,<\/span> <\/strong>vennal Mustjalas k\u00fclas olles kohtas Rudolf\u00a0 oma tulevast abikaasat Paatsalt p\u00e4rit Hermine Aderit. Ta maalis Paatsal oma abikaasa sugulasi ning\u00a0 merd ja rannamaastikke Luhtse\u00a0 rannas K\u00fcdemal. Kahjuks j\u00e4i ta s\u00f5jakeerises Saaremaal 1944 teadmata kadunuks.<\/span><\/p>

Kurb oli ka Aksel Kriisa saatus. Ta arreteeriti 1941. aastal ja suri Sevurallagis 1949.<\/span><\/strong> Oma lapsep\u00f5lvest m\u00e4letan, et \u00f5petaja Kriisa saatusest r\u00e4\u00e4giti suure kaastunde ja kurbusega. \u00d5petaja Aksel Kriisale on Mustjala kirkusse paigutatud m\u00e4lestustahvel.<\/span><\/strong><\/p>\t\t\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t<\/section>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Koguduse vanemast ajaloost kirjutab Maimu Berg Saaremaal 16. sajandi l\u00f5pul ja 17. sajandi alguses kuulus v\u00f5im Taanile. Taani kuningas oli siis Christian IV (1577 \u2013 1648). See on kuningas, kes on k\u00f5ige kauem j\u00e4rjest valitsenud \u00fchte Eesti ala \u2013 nimelt kestis tema v\u00f5im Saaremaal kokku 57 aastat! Saaremaa asekuberneriks m\u00e4\u00e4ras ta Claus Maltsen Sehestedi (1558…<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_kad_post_transparent":"","_kad_post_title":"hide","_kad_post_layout":"fullwidth","_kad_post_sidebar_id":"","_kad_post_content_style":"unboxed","_kad_post_vertical_padding":"hide","_kad_post_feature":"hide","_kad_post_feature_position":"","_kad_post_header":false,"_kad_post_footer":false,"footnotes":""},"class_list":["post-1772","page","type-page","status-publish","hentry"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/mustjalakogudus.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/pages\/1772","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/mustjalakogudus.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/mustjalakogudus.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/mustjalakogudus.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/mustjalakogudus.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=1772"}],"version-history":[{"count":15,"href":"https:\/\/mustjalakogudus.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/pages\/1772\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":1787,"href":"https:\/\/mustjalakogudus.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/pages\/1772\/revisions\/1787"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/mustjalakogudus.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=1772"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}